Üritasime korteris aiatöid teha - Villule väga meeldis! Pange tähele just sel hetkel käest lendavat mullast kühvlit. Annelinna chill Ehk siis see jutt räägib minu noorimast pojast. Tüüp on totaalne pärdik, paterdab oma kumeratel täistaldadel mööda maja ringi, koperdab igal neljandal sammul, vahetevahel midagi kriiske ja lõkerdamise vahepealset kuuldavale tuues ning loomahääli ja kõike oma… Continue reading Pärdikute jumal
Nüüd postitame mägede asemel pilte lumisest Tartust Juhtus see, et kolisimegi ära - tagasi tõotatud kodumaale! Ja juhtus/juhtub ka see, et kogu see kolimis- ja sisseelamisprotsess võttis/võtab meeletult aega. Kolisime tagasi oma Annelinna korterisse, mis mulle väga lahkelt kingiti, seega ei peagi enam üüri maksma ja ei pidanud ka koheselt kopsaka pangalaenu all küürutama, et… Continue reading Mis nüüd vahepeal juhtus
...aga me tuleme! Pärast täiesti pöörast paari nädalat pakkimist, asjade saatmist, auto pagasiruumiga lõputut tetrise mängimist, meie hüvastijätutuuri Hebriididele ning raske südamega sõpradele lehvitamist, oleme me lõpuks tagasi Eestisse kolimas. Neli tundi und ja tarime oma megakoguse pagasit Edinburghi lennujaama ning istume viimast korda Ühendkuningriikide elanikena lennukile. Veider! Glesga oli täna ikka sama segane nagu… Continue reading Uskumatu…
Julius on kivikuningas Kas tõesti hakkab meie suur seiklus otsa lõppema? Iga päev käib see küsimus vähemalt paaril korral peast läbi, aga samas kui ühel ja samal kolmapäeval jõuad neli korda "issand, kas juba tõesti reede" mõelda, siis see vist viitab kehvemale ajatunnetusele. Või siis sellele, et igapäevaseid tegemisi on nii palju, et suurele kolimisele… Continue reading Lõputa seiklused (?)
Jõudsime kodumaalt tagasi oma teisele kodumaale (kahes riigis elamine pole kerge) ja huvitav, et just nüüd, kui me teame, et me enam siia kauaks ei jää, tervitati meid passikontrollis esimest korda lausega: "Welcome back!". Koju jõudes oli kõik nagu ikka, sõbralik vabalt suhtlev taksojuht, mõnus kuhi kirju uksematil... Nädala ilmaennustus oli ka tuttav, sel ajal… Continue reading Tagasi, aga kui kauaks?
Hullukesed Juuni hakkab kohe-kohe läbi saama ja meie oleme ikka oma hullukestega kodus. Julius on muidugi sellises vanuses, et kõrvalt vaadates tundub vahel päriselt hull, peab valjusti iseenda või kollidega Guglunki-väärilisi dialooge ("Jaa, tulen kohe sööma!" "EI!!! Ei, me ei taha süüa!!" "Misasja, kõht on tühi, lähme sööma!" "EI, ma ütlesin, I'm not HUNGRYYY!!") ja… Continue reading Hullud vennad
Praeguse seisuga on meil lubatud kodust umbes viie miili raadiuses matkata või muul viisil õues akusid laadida, kaugemale reisida ei tohi. Mõned on seda soovitust vist küllaltki lõdvalt tõlgendanud, sest Glencoe (üleval põhjas, kus see kuulus Harry Potteri viadukt on) ja Loch Lomondi kant olid autosid täis olnud, aga ma kahtlen, et need kõik kõrvalküladest… Continue reading 5 miili seiklused
Laadisin telefonist arvutisse pilte ja mõtlesin mõningaid pildisessioone jagada, kuidas me lastega hoolimata ebakindlast ajast lõbutseme. Pluss paar väga koomilist seeriat Williamist, kes meid pidevalt oma naljakate lõualoti- ja muude nägudega lõbustab. William eile pärastlõunal esmalt minu sokki maitsmas, kuni ta Eriku käes oleva telefoni avastas. Ilmneb täpne emotsioonide järjestus: rõõm avastuse üle ("Issi, sul… Continue reading Selfid ja muud naljakat telefonist
Olen köögis, poisid on kõik kolmekesi Juliuse toas ja mängivad sünnipäevaks kingitud Playmobili megarüütlilossi komplektiga; lasen endale parasjagu kraanist tassi vett, kui kostub Jullu Schwarzi- ja alfagorillasegune möire: "AAAAAAARRRGHHH!! PEKSA! PEKSA! AAARRGHHH!!" Lähen Jullu tuppa ja näen, et võitlus on täies hoos, Erik võitleb ühe käega rüütliga ja hoiab teisega Villut istumas, kes samal ajal,… Continue reading Mida muud kui karantiinijuttu
Vennad Semud ja Muhedad Vennad Ülespidi ja Alaspidi Kollike rohus!
Lestafilee 